Kui mina alles noor veel olin, noor veel olin,
lapsepölves mängisin mängisin.
Ei mina teadnud muud kui seda, muud kui seda,
mis mina nägin silmaga, silmaga.
Ei meie tea, kas me saame, kas me saame,
siin veel kokku tulema, tulema.
Näitab ennast roomul siiski,
süda täis on kurvastutst, kurvastust!
Meie elu on sün ilmas, on sün ilmas,
nagu linnul oksa peal, oksa peal.
Rôôm teeb laste lauluhääle, lauluhääle,
kaunimaks hui kandlekeel, kandlekeel!
|